Ja kui on leitud (või pigem taasleitud) uus lemmiktennisist, siis on ju ometi vaja vaatama minna ka seda, mida ta oma kätega loonud on. Ehk siis sai läbi astutud Kadrioru lossi kastellaanimajast, kus on praegu vaatamiseks väljas Andres Võsandi piltide näitus pealkirja all "Värvi reisid". Vaatasin neid pilte ja sain aru. Sain aru, miks inimene on leidnud endale uue väljundi. Lugesin näituse bukletti ja sain aru, miks mõistan. Kui inimesed saavad asjadest ühtemoodi aru, siis on mõistmine lihtne, ka ilma lähema suhtlemiseta. Teine asi, mis mulle alati on meeldinud ja oli sellegi näituse juures sümpaatne, on võimalus näha kunstniku arengut - seda, kuidas algul on tegemist ebakindla katsetamisega ning aja möödudes läheb kunstiku juba julgelt ja kindlalt enda poolt leitud rada.
Kui teil on tunne, et kätte on jõudmas sügise süngem pool, siis astuge kindlasti sellelt näituselt läbi - seal saate näha sellist värvide elu, et esialgu võtab sõnatuks. Kuid nende piltide keskel viibides avastate peagi, kuidas värvid mängivad ja kuidas nad elu ja elavust edasi annavad.
Vallee de Mai, Andres Võsand (tegelikkuses on värvitoonid veel kirkamad):
2 kommentaari:
Edevad!
Tore!
Kui Sa Tallinnasse tuled ja selle aja leiad, siis läheks Sinu koos veelkord seda näitust vaatama.
Postita kommentaar