Vaid hetk

Isegi hetk on liiga pikk ajaühik, vist, antud juhul. Oli vaid see õrn viibe ja kohe valdas mind voogav soojus. Selles viipes oli minu jaoks kõike - soojust, kutset, mõistmist, arusaamist. Süda voolas õrnust ja armastust täis, vaid selle ühe viipe peale. Eks seal oli ka toetav keskkond - väljanäidatud hooliv ja hoidev olek. Aga kõik selles hetkes, kohtunud pilkudes ja valitsenud vaikuses, oli seesugune, millest võivad vaid kaks inimest, kes teineteise hinge puutunud, aru saada - see hetk kõneles enam, kui kõik sõnad üldse öelda võiksid. Ah, armastus on ikka üks pagana ilus ja müstiline tunne!