Ei midagi uut

Täna sai siis mere peal käidud. Või mis käidud, sõidetud ikka. Selles emotsioonis, mis sealt korda läks saada, ei olnud mitte midagi uut. Ikka on kõik samamoodi. Istud paadis ja mis siis, et pead hoolikalt kuulama ja tähele panema, ikka unustad ennast ühel hetkel, sest on ilus. Loodus mängib ja seda ei saa ju ometi tähele panemata jätta. Vaikselt hiiliv udu, pilvede mäng, valgus ja varjud, värvivirvendused merepinnal, külma saabudes aurama hakkav vesi. Püüa siis kõige selle keskel keskenduda sellele, mille jaoks tegelikult merele tuldud sai. Rahu ja vaikus kõige selle keskel on veel üks omaette boonuspunkt, õnneks ei teinud paadimootor suuremat lärmi ja sai päris mõnusasti olemist nautida. Vahva!