Teadagi olen ma laisk inimene, sellest olen ma ise küll juba väga ammu aru saanud. Ja kuna ma olen laisk inimene, siis ei viitsi ma asjadega palju vaeva näha- nõnda tahan ma, et asjad oleksid lihtsad ja nõuaksid vähe vaeva.
Kuid mõni asi kohe on vaeva väärt. Sellisele tulemusele jõudsin pärast enda arvates päris pikka küpsisetaigna valmistamisega mässamist esimese plaaditäie valmimise järel värsket küpsist maitstes.
Kuigi praegu on järeldused veel ennatlikud, sest proovinud olen ainult ühte kahest erinevast küpsisesordist, mida valmistada otsustasin. Teist sorti (ei-ei, sugugi mitte teise sordi) küpsise maitsmiseni läheb veel aega, sest praegu on esimese taigna küpsiste kord ahjust läbi käia. Aga teist sorti küpsistesse on mul juba praegu usku, sest kättpidi nende taigna sees oleku järel näppudelt tainast maitstes tundus see küll taevalik.
Ei tea, kas läheb nüüd selle asjaga samamoodi, nagu kookidega - et peagi leian, et endatehtud on ikka tüki maad paremad? Ootame-vaatame... Ehk saab ikka laiskus võitu?
PS Kogu asja juurde käib üllatavalt hasart, sest loomisel on midagi uut ja huvitav on teada saada, kuidas see asi välja tuleb. Ja otse loomulikult on piisavalt ruumi ka loomisrõõmule - rõõm, mida viimasel ajal iseäranis selgelt tunnetama olen hakanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar