teisipäev, 9. november 2010

Lubage mõelda

Täna vist tõesti oli piiride tunnetamise päev. Peaaegu oleksin karjuma hakanud, et mul lubataks mõelda. Lihtsalt ei suutnud taluda seda, et olid küsimused, millele vastuseid ei saanud ja oli olukord, kus ma olin oma mõtlemisega juba kaugele eest ära läinud, kui mulle midagi seletama hakati, seletama midagi seesugust, mis oli imelihtne ja selgemast selgem.

Aga kõige selle juures oli suurim probleem siiski see, et ma jõudsin taaskord mõelda ja asja enda jaoks selgeks teha ning segaste seletuste peale tekkisidki küsimused. Ja ju mu päevane kärsitus ja asjade üle piiri minek oli siis oma mõju avaldanud, et olin rutakam ja teravam, kui tavaliselt. Sinna kõrvale pakuti siis veel kohalolekukontrolli, kui mulle hakati rääkima sellist udujuttu, et ma lihtsalt enam ei suutnud - te võite mulle ju mida iganes seletada, aga palun, get your facts right, sest minuga ei lähe läbi see, kui te mulle räägite juttu, millel on reaalsusega olematu kokkupuude - mõelda vaid, näitavad mulle kaarti ja ütlevad, et see suure ja sügava veega ala on ala Suur- ja Väike-Pakri vahel (räägivad mulle, kes ma tean, et ühelt saarelt teisele saab kuiva jalaga ja näidatud kaardil pole ühtegi märki sellisest kohast; sinna juurde veel see, et kaardi vasakus küljes on kenasti näha Väike-Pakri ja paremas küles Pakri poolsaar).

Eks ma saan ise ka aru, kui raske minuga on, aga midagi pole teha, ma ei saa lubada seda, et asjad ei oleks loogilised ega vastaks oma tegelikule sisule. Ja mis mina sinna parata saan, kui ma mõtlen.../Jälle üks asi, mille üle pikemalt järele mõelda - kas mõtlemisvõime on kasuks või kahjuks ja kas tuleks pigem oma suu rohkem kinni hoida./

Päeva parim lause: peaks ikka kaardi pealt järele vaatama, kus need Eesti saared asuvad. /Mitte et mina neid kõiki teaks, aga üldises plaanis oskan ma suurema osa neist ikka paika panna, eks väiksematega saan millalgi ka hakkama, kui samasuguse hooga, nagu sel suvel sai neid avastamas käidud, jätkata./

Üks sõna tuli selle kõige juures veel pähe: overqualified. Tundes, et olen võimeline lendama, on raske jalgu maa küljes kinni hoida... Või peakski küsima luba hoopis lendamiseks?

Kommentaare ei ole: