Te vajate väljakutseid. Andekad inimesed teevad alati nõnda. Raha on kõrvalsaadus, selle väljakutse peitub enamasti väärtuses, mida see esindab, mitte asjades, mida selle eest osta saab.
Kui püüad välist liiga palju muuta, siis läheb seesmine segamini.
Inimene on iseenda kõige suurem väärtus.
/Gandolfo tee, Robert Ludlum/
4 kommentaari:
Inimene on iseenda kõige suurem väärtus - nii on, aga miks on see väärtus pidevalt alahinnatud või: kuidas saab seda üldse hindamisskaalale seada? Põhimõtteliselt kattub see teemaga sellest, miks on vaja end tõestada, oma sobivust näidata, ennast suuremaks ja paremaks rääkida kui päriselt ollakse...ennast ja teisi mingi normiga võttelda... miks üldse on vaja võrrelda võrreldamatuid, mille alusel ja mida... /hull teema, mis loob emotsiooni, ma lihtsalt ei saa aru ja võib-olla ongi see vaid minu kramp - las ta siis olla/
Eks see ole tingitud sellest, et kõik meie ümber on suhteline ja ka meie suhtumine välispidisesse, samuti nagu välispidine suhtub meisse. Seal tulevadki väärtused ja väärtustamised - eks ikka on ju nii, et ise päris ka ikka ei saa, et tead, et oled palju väärt ja ümbritsevast ennast häirida ei lase. Kuskilt ja mingilt tasemelt alates mõjutab ka väljaspool toimuv. Sealt ka siis see skaalale seadmise vajadus.
No nii, miks mulle tundub, et mingi hetkeni väljaspoolt tulev vaid mõjutabki ja siis, kui jalad ja selgroog on piisavad tugevad kandmaks, võib välisest eemalduda... kurb on vaid see, et vähesed suudavad seda päriselt.
Või on see lihtsalt tüübiti erinev... võta nüüd kinni.
Terve elu toimub mugandumine ja sobitumine. Seda meilt ju igapäevaselt oodatakse ja eks selle juures on raske lõpuni olla sellised, nagu tahaksime olla.
Ehk olen ma liiga naiivne, kui loodan, et mõnel juhul ei oleks seda muutumist vaja - st peab olema ideaalne klapp, kus polegi vaja kuhugipoole muutuda ja välistest ennast mõjutada lasta vaja, sest kõik sobitub oma kohale just niimoodi, nagu igaüks ise on.
Postita kommentaar