neljapäev, 16. september 2010

Üks magamata öö

Kui on elu kogunenud juba selline aastate arv, nagu minul parajasti on, siis kipub ikka nii olema, et unetunnid nõuavad oma osa ja pole enam seda nooruslikku särtsu, millega ööd ja päevad üleval olla.

Ja ometi oli üks magamata öö siin mingi aeg tagasi. Mis mulle selle öö juures meeldis, oli see, et oli vahetu ja otsene olemine. Ilma poosideta, ilma maskideta. Oli aval ja mõnus olemine. Ja ööst sai ootamatult kiiresti hommik. Pilkane pimedus asendus hommikuvalgusega. Ja oli öö, mis vaatamata sellele, et oli ühe praeguse etapi lõpp, oli selline, mis ühendas ja edaspidiseks sidemed lõi.

Eriti tore oli selle magamata öö juures aga see, et see, mida olin juba enne teadnud, sai vaid kinnitust. See, kui toredad võivad inimesed olla - see, et nad ongi tegelikult sellised, nagu nad kaugelt välja paistavad. Suur au ja heameel, jätkuvalt olla sellises seltskonnas...

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

öö on öö on öö :)
v.