Ma ei tea, kuidas ma selle sisemise tundmiseni jõudsin. Igal juhul tuli minu sisse täpselt selline tunne, et olen nõrgema sotsiaalse närviga kui keskmine inimene. See pidi vist olema järjekordne olukord, kus räägiti sellest, millega inimesed on hakkama saanud ja selle peale laususin: „See on asi, millest ma midagi teada ei taha.“ See pidi olema midagi seesugust, mida minu arusaamade järgi ükski inimene ei teeks, midagi seesugust, mis minu väärtushinnangutega kokku ei käi. Ja siis saingi aru, et minu sotsiaalne närv on täiesti läbi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar