Mu maailm on rikkamaks saanud

Nüüd, kui olen varsti juba peaaegu aasta jagu maailma hulgaliselt läbi fotokaamera objektiivi vaadanud, võin rõõmsalt tõdeda, et mu maailm on oluliselt rikkamaks saanud. Oskust märgata ja näha ja tähele panna on oluliselt juurde tulnud, ka siis, kui kaamerat parajasti ligi pole.

Ja on tekkinud harjumus, võtta endale hetki ja vaadata ja tajuda, lindude lendu, pilvede liikumist, värvide ja valguse muutumist, elu enda ümber.

Sellest olen ma ka aru saanud, et mul ikka veab ja pidevalt, olgu siis juttu kasvõi tänasest päevast, kus mulle pakuti võimalust osa saada sellisest vaatepildist:

Mind ennast pani muidugi muigama see, et pärast pildi tegemist oli mul ikka vaja taevasse piiluda, kas halo ikka alles on ja tuli meelde üks artikkel, kus räägiti sellest, et Islandil panevad virmalised autoroolis olevaid inimesi kummaliselt käituma - lummavad juhid nii ära, et neil läheb meelest ära teele vaadata ja sõidavad sinka-vonka.