Ma olen selle küsimuse peale ikka tükk aega mõelnud, Sullegi ühe versiooni omapoolsest vastusest andnud, mõelnud seda asja nii endale soodsas suunas kui ka selliselt, et see justkui ei puudutakski mind. Aga tänahommikune vastus sellele küsimusele peitub selles laulus:
Ma tean, et see esialgne instinktki oli seotud sellega, et oli kõik ja otse ja südamega.
Ja tänahommikune helge hetk oli mälestuspilt minu silme ees, kus kaks hullavat inimest teineteise paljastel varvastel talluvad, sest oli suvi ja oli soe ja olime paljajalu ja just niimoodi oli lõbus... Siinkohal murdub minu süda - kuivõrd hooliv ja hell ja tähelepanelik võib olla üks mees - , sest kõik see ime ja imelisus on kadunud aegade taha. Ja nii raske on selliste sügavate jälgede järel edasi minna, mis siis, et mõistus ütleb, et peab. Võib-olla ma ühel päeval suudan ja oskan ja saan, praegu ikkagi veel mitte.
Ma võin ju vabalt rääkida sellest, et võiks kuhugi öösel lantima minna (nagu näiteks repliik ühest eilsest jutuajamisest, kui minu öiste plaanide kohta päriti) või oma peas mõlgutada mõtteid, et tegemist on hea lantimiskohaga (mõte nädalataguselt alkoholisõpradega üleujutatud ristlusturismilaeva reisilt), aga ma tean, et ma tegelikult ei tee seda, sest kui mu süda on ühe inimese juures, siis teistel polegi võimalust. Ja lollimängimises pole ma kunagi tugev olnud.
Ja eks ma saan aru, et tegelikult tuleb suurem osa minu "probleemidest" ikkagi sellest, et mehed minu juurde joogise peaga tulevad, mina aga alati kaine olen ja nõnda on meie mõttemaailmad ja nende selgus ja arusaamad, piiride tunnetamine ja nendest üle minemine oluliselt erinevatel tasemetel. Lisaks muidugi ka seesama puuduv oskus lolli mängida, mis peaks justkui naiseks olemisega kaasas käima, aga mis mulle iseäranis vastu hakkab.
Eks ma mõnel hetkel ikka mõtlen, kuulates, kuidas kõigil naistel on kas mehed või elukaaslased, et kuidas siis mina ikka niimoodi üksi ilmas ringi hulgun, kus on siis see minu kaaslane, keegi, kes tuleb ja minuga kokku klapib ja tahab olla ja tahab jääda, keegi, kes tahab mind hoida ja hellitada? Mis viib mind tagasi selle esialgse küsimuse juurde - Sinus on need omadused olemas ja mõnel harval hetkel oled Sa olnud SEE MEES minu jaoks, aga küsimus, mille Sa isegi oled küsinud, on: miks Sa MIND ei näe?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar