Vaadates enda ümber ringi ja kuulates inimeste lugusid, on laulusalm ikka ja enamasti ikka elust maha kirjutatud:
Kuigi jah, minu jaoks tundub see veidi radikaalne, minna laupäevaõhtul kõrtsi ja võtta pudel viina kamba peale. Aga arvestades kohta, kus need eluhetked aset leidsid, on ju kõik õige - Raimond Valgre kuju vaid mõnikümmend meetrit eemal, aeg on edasi läinud, elu oma põhiolemuselt ikka samasugune. Eks see elu ongi selline ja eks ikka viin aitab üle, asjadest ja olukordadest, Eesti elus vähemalt, olen ma aru saanud. Seda siis nii minevikus kui ka tänapäeval. Ja pole siis sugugi imestada, et viinateemalisi laulegi tuleb probleemideta pähe mitmeid.
Terviseks!
Ja keda petetakse sellega, et arvatakse, justkui hakkaks Eesti inimene aktsiisi tõustes vähem jooma? Joomine oli, on ja jääb. Kahjuks või õnneks on see kõige odavamalt ja lihtsamini kättesaadav lõõgastusvahend, mis annab hetkeks lohutust ja hõlpu, olgu järgmisel päeval nii paha olla, kui tahes. Ja mugavus on selle asja nimi ka - selle asemel, et midagi oma elus muuta ja teha teistmoodi, on ju nii lihtne pudel/klaas haarata ja leevendust kõrist alla kallata - vähemalt mõneks ajaks on mured ja probleemid unustatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar