Eile sain taaskord ühe komplimendi osaliseks ja kui ma lugesin neid sõnu, et ma olevat sõbralik ja lahke ühes oma praeguses rollis, siis hakkasin ma selle peale mõtlema. Et mina küll ei kujutaks seda kuidagi teistmoodi ette, et selles praegu kõne all olevas rollis saan ma ju ise valida selle, missugune ma olen ja kõige loomulikum on mul ju olla mina ise?
Ja muidugi läksin ma siis ajas tagasi, kui olin sootuks teistsuguses rollis, kus ma oleks ka tahtnud enamasti olla sõbralik ja lahke ja eks ma mõnikord olingi, aga rolli peamine sõnum oli selline, et oli vajadus olla kuri ja nõudlik ja järeleandmatu. See oli roll, kus ma ennast hästi ei tundnud ja eks seetõttu tuli mul ka sellest rollist lahkuda, sest mina olen ikka oma sisetunnet usaldanud ja kuna olen enda peamise eesmärgina siin elus ikka näinud abivalmis ja sõbralik olla, siis astusin ainsa võimaliku sammu - rollist välja ja teistsuguse elu juurde.
Tulemus on nüüd siis näha - olen jõudnud iseenda juurde tagasi ja ka ise oluliselt enam rahul sellega, kuidas ja mismoodi ma olla saan. Aga jah, vaadates oma elule otsa, on elu ikka väga mitmekesine ja pakub iseendale ja oma toimetustelegi huvitavaid vaateid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar