Kui inimene, keda ma vaid põgusalt tunnen, rääkis mulle, et ta on minust rääkinud inimesega, keda ma veidi rohkem tunnen, siis minu peas tekkis küsimus: miks mina? Kuidas on see võimalik, et teised inimesed, kellel võiks olla jutuaineks ka tuhat muud asja, leiavad korraga, et mina võiksin olla selleks teemaks, millest nemad kõneleda võiksid?
Kui ma sellele nüüd sellist valgusvihku peale ei lükkaks, arvaksin ma, et see lihtsalt mingi teema käigus jutuks tuli. Ikka ju tulevad igasugused asjad jutuks... Ja ometi ei tühista see küsimuse tekkimist minu peas.
1 kommentaar:
kuulsus on selle nähtuse nimi :D
Postita kommentaar