Hämmastav olen ma, hakkasin praegu mõtlema. Tekkis olukord, kus asjad pidid teravaks minema - seepärast, et teistmoodi polnud lihtsalt võimalik, kaks leeri, erinevad seisukohad ja arusaamad asjadest. Läkski asi teravaks kätte ja siinkohal üllatasin mina iseennast - selle asemel, et minna endast välja, võtsin teiselt leerilt enda poolt öelduga relvad käest ära. Ehk siis rääkisin ise ära selle jutu, mida nad hetk hiljem oleksid enda õigustuseks välja öelnud.
Kust selline idee ja kuidas oskasin selle asja sedasi lahendada, seda ei tea ma isegi, aga ühel hetkel olin seda teinud ja sain aru, et see oli ainus võimalik viis olukorrast välja tulla.
Ja samas, kuigi olukord oli kriitiline ja emotsionaalne, üllatasin iseennast ka sellega, et suutsin säilitada objektiivsuse ja välja öelda ka kiitvaid sõnu. Taaskord näide sellest, milleni võib viia see, kui mõnikord, kui ei ole pingeid üleval, oma käitumist ja emotsioone läbi töötada - annab tunda ka mõnes teises olukorras.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar