Kui ma seisin sel hetkel seal, siis ma teadsin. Ma teadsin, et võimalust ei ole. Ma teadsin, et ka Sina tead, et seda võimalust ei ole. Ja ometi arvasid Sa, et Sa pead ka seal, sellel hetkel andma mulle lubaduse, mida Sa pidada ei saa. Mina teadsin seda, Sina teadsid seda, aga miks Sa mulle midagi ei öelnud, see jäi mulle arusaamatuks.
Öeldakse, et see, mida ei tea, ei saa haiget teha. Aga miks Sa arvasid, et ma teada ei saa? Miks Sa arvasid, et ma ei oska aru saada?
Jälle üks selles pikas reas. Mina tean ja Sina tead. Ja ometi räägime me asjadest, justkui need oleksid võimalikud või saaksid olema. Mõlemad teades, et see on üks suur luul.
Aga kas Sa oled hetkekski mõelnud selle peale, milline võib olla teistsugune lahendus? Ja kas Sa seda soovid?
/Ma olen nii niru õppima, aga eks ma pean, viimaks ometi hakkama, sest muudmoodi ei ole lihtsalt võimalik./
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar