Kui on mingi mõttemustrid, siis peaks neid ju murdma, kui nad ei vii soovitud tulemuseni. Peaks olema võimalus leida oma mõtetele mingi uus tee. Aga kui on midagi seesugust meelel, mis võtab kõik enda alla, siis mõtetesse ei mahu enam suurt muud, vaid see üks asi, vaid need ühed mõtted. Tahtmatult ja tahtlikult, igas hetkes, igas minutis, öösel ja päeval, unedes ja ilmsi. Kogu aeg ja pidevalt. Mõttemustrid vajaksid uusi radasid, vajaksid värskust, vajaksid vaheldust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar