Kui see merele saamise vajadus on minu sees istunud juba pikalt ja olen ikka päris meeleheitlikult juba selle vajaduse käes vaevelnud, siis leevendus sellele tuli sootuks ootamatult.
Kui keegi oleks mulle reedel öelnud, et vaat see nädalavahetus on nüüd selline, et lähed nii laupäeval kui pühapäeval merele, siis ma oleks selle inimese pikalt ja pidevalt välja naernud. Iseäranis arvestades seise kui selliseid.
Aga elu oskab jätkuvalt üllatada. Nii siis saingi, mis tahtsin - laupäeval merele ja pühapäeval merele. Ja see tunne seal avaruse sees oli täpselt nii hea, kui mäletasin. Ning seegi toimis täiesti, et kui otsad anti, siis oligi see avarus ja tuul ja pilved, kõik muu oli peast pühitud, ilma suurema vaevata.
Suur-suur tänu, Sulle, üllatav elu!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar