Jah, olen alati teadnud, et ikka esineb kommunikatsioonihäireid, kuid nüüd olin ise ühe sellise kommunikatsioonihäire tunnistajaks. Või õigemini sattusin ootamatult keset seda, mis siis, et oleksin pidanud kõrvalseisja olema.
Sellised olukorrad on lihtsad tekkima. Aga üht-teist huvitavat sain ma selle asja juures muidugi ka teada. Esmalt muidugi see suhtumine - mina ei tunne ennast süüdi olevat, oli esimene vastus, mille sain. Kuigi küsimus ei olnud sootuks selles, minu küsitud küsimus oli hoopis midagi muud ja see vastus ei puutunud minusse. Aga selline vastus tuli, mille peale minu peas tekkis sootuks küsimus: kas tahad siis või ei taha, ütle otse välja. Järgmisena tuli minu pähe teine küsimus: nädala jooksul oleks ikka võinud vaevaks võtta ja kirjale vastata, mitte jätta seda niisama. Niiet, kommunikatsioonihäire ikka täiega.
Eks siis nüüd vaatame edasi, mis saama hakkab. Kui mina olen endale juba mingi asja pähe võtnud, siis teen ma seda ka nii hästi, kui suudan. Ja imelihtne on kommunikatsioonihäired ära lahendada, kui võtta kätte ja inimestega suhelda. Seda ma siis nüüd teengi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar