Taaskord on kätte jõudnud hetk, mil olen rahulolematu. Selles pole ju midagi uut, kuid siiski on mul põhjust iseendale silma vaadata ja enda käest küsida, millest selline sisemine protest, kui praegu pakutakse seda, mida saada soovisin. Põhjus on aga imelihtne - elu on jälle teinud selle triki, et näidanud midagi enamat, mida võiksin saada ja nõnda on praegu väljapakutud variandiga keeruline leppida.
Selline oli siis esimene reaktsioon. Istunud üle tunni merega tõtt vahtides leidsin aga, et pakutud variant on siiski päris sobiv ja ilmselt võtan selle vastu. See aga ei tähenda sugugi, et jätan esimese reaktsiooni enda teada.
2 kommentaari:
Kas sellel kõigel ka viie aasta pärast tähendus on?
Järgmises osas: rahulolematuse väljendamisest sai terve saaga ja lõpuks sain ikka kõik, mis tahtsin, ehk siis mitte selle, millega olin juba nõus olnud, vaid ikka selle, mida olin juba tahta osanud.
Võidelda tuleb. Iseenda eest ja siis ehk tuleb keegi teinegi, kes minu eest võitleb. Vaat sellised lood siis tänases päevas!
Postita kommentaar