Vaatasin vilksamisi mere poole ja suur oli mu üllatus. Meri, mis tundus, et jääb veel pikaks ajaks jää meelevalda, oli jääta, lahti, loksus ja lainetas. Ja siis sain ma aru, millest ma olen puudust tundnud. Just sellestsamas merest, mida jää juba pikalt enda alla matnud oli. Temast olin ma puudust tundnud ja nüüd oli ta siinsamas olemas. Selle peale sai minu süda hetkega rõõmsaks ja suule tuli lai naeratus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar