Neljapäev, 10. märts 2011

Privaatsuse vajadus

Ükspäev, kui oli ilus ilm, käisin metsas ja mere ääres jalutamas. Ja avastasin ennast taaskord mõttelt, et mulle meeldib, kui mul on võimalus nautida privaatset metsa, privaatset merd. See tunne mu sees, kui ei ole ühtegi inimest ümberringi, on ütlemata hea. Samas tean ka oma kogemusest, et mul peab selle privaatsuse juures olema võimalus ka vajadusel kellegi seltsi otsida, kellegi juurde minna, kellegagi koos midagi teha.

Aga seekord, jalutamas käies, sain täie südamega nautida privaatset metsa ja privaatset merd. Need on nautimist väärt hetked. Ja ma võtsin selle aja, et tunda endast läbi minevat looduse rütmi ja hääli, puude tuule käes kohisemist, lindude üksikuid huikeid, valguse ja varjude mängu.

Siia juurde tulid mulle meelde viimase aja loodusvaatlused - ühel jalutuskäigul nägin hiirt ühe puu alt teise alla tormamas, ühel hommikul aga luusis kodumäel rebane ringi, ühel teisel hommikul toimetas aga rähn kase otsas ja minu lähenedes lendas järgmist sobivat toksimiskohta otsima ja päris mitmel korral on mul õnnestunud näha luiki üle lendamas, kui olen parajasti autoga teel olnud.

Kommentaare ei ole: