pühapäev, 27. märts 2011

Millest rääkida... (vol 3)

Meestega võib rääkida pikalt ka sellest, millised on meeste ja naiste vahelised erinevused. Samamoodi võib rääkida sellest, kuidas igasugune võrdõiguslikkus võib jaburaks kätte minna. Eks on ju loodud sookvoodid. Ma ei tea, kas Eestis mõni säärane kvoot olemas on, igal juhul olen kuulnud selliste olemasolust väljaspool Eestit. Tegelikult ei alanud see sookvootide jutt hoopiski mitte meeste ja naiste võrdõiguslikkuse juurest, vaid sootuks sellest, kuidas erinevates riikides erinevad rahvused omavahel hakkama saavad. Jutuks tuli kaks riiki, kus kaks suurima rahvaarvuga rahvust on koos eksisteerimas ja kuidas see siis toimib. Või pigem ei toimi, sest üks rahvus, kellele vastu tullakse ja luuakse kõik eeldused vastavalt oma teadmistele-oskustele saavutada ametiposte, mida nad väärivad, ei suuda siiski talle antud võimalusi realiseerida ja siis tekib justkui diskrimineerimine, aga asi on lihtsalt selles, et nende rahvuste esindajad ise ei vaevu pingutusi tegema, et oma võimalusi realiseerida. Aga nii on ju kõige lihtsam - viriseda ja olla rahulolematud. Kuid lõppeda võib see sootuks sellega, et diskrimineeritud saavad hoopis need, kes vaeva näevad ja edasi püüdlevad.

Kuid see on juba teema, mida ma käsitleda ei soovi, sest elu on mulle liiga tihti näidanud, et liigne tublidus ei vii suurt kuhugi, pigem saad selle eest karistada. Aga eks elus olen ma selgeks saanud ka selle, et iseenda vastu ei saa ja sellisena, nagu loodud olen, pean endaga ka leppima, sest enda põhiolemust ikka muuta ei saa, püüa palju tahad. Ja ma pole kindel, kas ma selles suhtes tahakski midagi muuta...

2 kommentaari:

viive ütles ...

Liigne usinus on ogarus - olen ma kuulnud. Mõõdukalt, ikka mõõdukalt.

J ütles ...

:D Püüan ennast talitseda ja tänan hea nõu eest!