neljapäev, 2. detsember 2010

Punastades

Kas teie kujutate ette seda, kuidas üks täiskasvanud inimene võib punastada selle peale, kui ta näeb kedagi sellist, kes tema hinge liigutab? Mina ei kujutanud sellist asja ette. Senikaua, kuni see minu endaga juhtus. Siis sain küll aru, et niimoodi võibki olla. Ja kõige selle juures punastasin sisemiselt, justnimelt selsamal põhjusel, et ma tegelikult punastasin. Lisaks oli üks väike ja ilmselgelt täitumata jäänud soov - et valgust oleks vähem, et keegi ei näeks ega märkaks. Teisalt aga oli see vist suhteliselt loomulik reaktsioon - kui ikka armastus on südame sees, eks see ikka paneb vere kiiremini käima siis, kui... Iseasi on see, miks see kõik just nüüd juhtuma on hakanud.

Kommentaare ei ole: