Ikka olen järginud seda põhimõtet, et kui mind kuhugi kutsutakse ja mul on võimalus minna, siis ma ka lähen. Nii läks see asi ka seekord. Läksin, ilma suuremate ootusteta, isegi lähemat huvi tundmata, mis on see, mida ma vaatama lähen. Võib-olla just seesuguse puhta lehena sain vastu võtta kõike seda, mida pakuti.
"Grace ja Glorie", Viljandi "Ugala" üks uuemaid lavastusi, on väga hea. Kui vähegi võimalust on, siis soovitan vaatama minna. Võib-olla ei kõnele see teatritükk teiste vaatajatega nii, nagu ta minuga kõneles, aga isegi siis, kui see nii ei ole, saab osa suurepärastest osatäitmistest - Leila Säälik ja Kadri Lepp teevad suurepärase töö mõlemad omaette ning absoluutselt kaasahaaravalt ka kokku sulandudes.
Ja iseäranis tegi selle tüki minu jaoks meeldivaks ja meeldejäävaks see, kuidas Leila Säälik oskas ennast kuulama, jälgima panna ning võita vaataja jäägitu tähelepanu. Lihtsalt nauditav on see, kui näitleja suudab su endaga kaasa viia imelisele seiklusele läbi konkreetse tegelase elu.
Ahjaa, üks asi oleks peaaegu meelest läinud - imetlusväärne vaade naiste maailma ühe meesterahva, autor Tom Ziegler'i poolt.
Suur tänu Viivele, kes minu jaoks selle toreda teatrielamuse võimalikuks tegi - aitäh!
2 kommentaari:
Ole lahke ja anna edasi!
Ja eks ole minulgi põhjust rõõmu tunda ja tänulik olla - ma annan ka edasi ja nii saabki maailmast parem paik ;)
Saab tehtud :D
Postita kommentaar