Eile tekkis selline olukord, kus oleksin pidanud selle peale, mis teine inimene ütles ja millise emotsiooni olen jätnud kolmandate inimeste sisse ning kuidas nad oleksid rõõmsad iga hetke üle, mis nad minuga koos veedavad, täiesti rõõmus olema. Eks ma siis püüdsingi olla. Kogu see asi aga tõi välja hoopis ühe teise asja, mis mu suisa õnnetuks teha oleks võinud.
Nõnda ma siis seisin oma peas nende kahe olukorra vahel - ühelt poolt suur õnn ja teiselt poolt sügav õnnetus. Ja siis sain ma aru, et see, kas ma vaatan õnne poole või otsustan siiski sügavalt õnnetu olla, on ainult minu enda teha. Nii keerasingi õnnetusele selja ja nautisin kogu südamest seda, et on olemas õnn ja on olemas inimesed, kes on õnnelikud selle üle, et olemas olen just mina. See on üks ütlemata suur privileeg ja hindan seda kogu südamest. Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar