Olin oma rõõmsas olekus liikumas ringi, tundmas südame sügavuses seda mõnusat sooja armastuse tunnet, mis paneb kõik asjad ümberringi särama ja teeb kõik asjad heaks ning ilusaks.
Ja siis juhtus, nagu filmides juhtub - krigisev muusika ja aeg luubis. Toimus momentaalne muutus, pinnale ujus valus mälestus minevikust ja kogu see mõnus-soe-tore-armastus-südames-tunne kadus hetkega. Asemele tulid tunded, mida ma tegelikult tunda ei tahaks. Aga enda vastu ei saa, kui juba sisemuses on sellised tunded olemas, eks nad siis ikka tulevad esile, kui leidub see "õige" nupp, millele vajutatakse.
/Ma eksisin, kui arvasin, et tõenäosus on 0. Tuleb välja, et ka sellise olematu tõenäosuse juures võivad asjad reaalselt juhtuda. Eks ma siis pean arvestama, et mõnel tulevasel korral ei lähe nii hästi, kui täna, ja siis pean ma olema valmis selleks, millised reaktsioonid minu seest välja pääsevad./
Kuidas üldse defineerida seda, et asjad on hästi? See on ju sügavalt subjektiivne hinnang ja arvestades kogemusi, olen ma hakanud kartma väljendit: "Kui kõik hästi läheb, siis..." Tegelikult pole ju asi üldse mitte sõnades, aga ometi kardan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar