Üks meeletutest

Tundsin jälle ära. Mu ees seisis üks meeletutest. Inimene, kes oskab unistada ja oma unistused ka teoks teha. Meeletus kumas läbi igast tema sõnast ja nii mõnestki teost. Samas mina kõrvalseisjana leidsin, et ma olen ikka paras siidinäpp. Mina ei oleks valmis selliseid asju tegema, mina tahaks olla mõnusasti, enda jaoks mingeid ekstreemsusi loomata. Aga võib-olla ongi meeletute jaoks parim olemise vorm alaline katsetamine ja enese proovilepanek? See on see olek, kus nad ennast hästi tunnevad.