Selline olukord on küll esmakordne, kus olen avastanud enda seest sisemise kindluse. Mitte midagi ei ole vaja karta, mitte millegi pärast pole vaja muretseda, sest kõik on paigas ja õige. Sisemine kindlus annab mulle "jõupositsiooni", et lõbusalt ja hirmudeta teha täpselt seda, mida tahan. Ei loe mulle miski, mida teised arvata võivad. Kui tavaliselt keerutaksin oma peas mõtteid sellest, et midagi võiks valesti minna, siis praegu saab kõik ainult õigesti minna, praegu saab kõik vaid suurepärane olla.
Imelised peavad olema need hetked, millega on antud selline sisemine kindlus, sisemine veendumus, et karta pole vaja. Imelik on, et ka see teema oli arutluse all ja juba toona väitsin, et ei karda. Ehk seepärast ongi mu sees see sisemine kindlus. Teadmine, et reaalselt on võimalik (ka kõige meeletumate) unistuste täitumine, annab ikka tohutu sisemise kindluse süsti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar