Kärsitu

Vaatasin ükspäev filmi "The Lake House" ja leidsin ennast mõttelt, et ma olen ikka paganama kärsitu inimene. Selles filmis ootavad peategelased teineteisega kohtumist kaks aastat. Mina aga ei oska ega jaksa oodata ei nädalat ega päevagi. Hetkedegagi on probleeme. Mis siis veel aastatest rääkida. Kas on see kaasaegse inimese vajadus meeletu elutempo järele? Või on see lihtsalt teadmine võimalustest, mis iga mööduva hetkega tõelisuseks saamata jäävad?