"Vanilla Sky" filmimuusika plaadi peal on sellise pealkirjaga laul. Kas me võiksime olla sõbrad? Kuidas saab üldse tekkide selline mõte, kui on ära käidud juba kaugemal ja tunnetatud midagi rohkemat kui sõprus? See on vaid enesepettus. Sõpruse ja armumise vahel on mõnikord väga õhuke piir, peaaegu tajumatu. Aga mis siis, kui mõne inimesega, mis sellest, et ta tekitab armumisega seotud tundeid, tahaks siiski enne sõbraks saada ja siis edasi minna, kui tee on ette nähtud?
Kas me võiksime olla sõbrad? Küsimus, mis on jäänud küsimata. Ja seetõttu ehk pole meist ka sõpru saanud. Kuigi ühiseid arusaamu ja puutepunkte, millele sõprust rajada, on küllaga. Ka väärtushinnangud on sarnased. Kas ehk liiga sarnased? Armumise juures ei tule sarnasus väga kasuks, vaja oleks teineteise täiendamist. Sõprusega on lood vist veidi teisiti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar