Leidsin ennast saamas aru sellest, et elufilosoofia, mida praktiseerida olen püüdnud, mõjub väga hästi. Filosoofia ise on siis selline, et anna ja Sa saad kümnekordselt tagasi. Jah, see kõlab, nagu oleks ma saama peal väljas – kogu andmise asi on ehitatud selle peale, et aga saaks ja rohkem. Tegelikult on andmise juures nii palju rõõmu, et see on juba kümnekordne saamine. Ja kui veel kusagilt kõrvalt ka midagi juurde tuleb, siis ongi seda kõike nii palju, et pole teada, kas ikka ära mahub.
Lisaks avastasin veel ühe huvitava asja elu juures või siis maailma peale vaadates – kui püüad olukorda kontrollida, siis paratamatult tekivad probleemid ja seetõttu vist lähebki olukord kontrolli alt välja. Lase aga asjadel omasoodu kulgeda ja toimeta nii, nagu tunned, et õige on, ja kõik läheb nii, nagu peab.
Seadsingi ennast mõtteseisundisse: „Kõik läheb nii, nagu peab.“ Ja jälle näidati mulle, et see on ainus võimalus, kuidas lasta olukordadel ise laheneda ja seda soodsas suunas. Oleksin ma hakanud tegema mingeid meeleheitlikke samme, oleks see asi ilmselt lõppenud katastroofiga. Aga kui asjad said omasoodu kulgeda, siis läkski kõik õigesse kohta – tuli see, mis tulema pidi. Leidsin ennast mõtlemas selle peale, et mõnikord on vaja usaldada oma sisetunnet ja seda, et ka teised inimesed teevad seda, mida neilt oodata tahaks. Ja ennekõike tuleb usaldada elu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar