Nii, see on nüüd siis käes. Olukord on kontrolli alt väljunud. Miks? Kuidas? Millest? Aru ma ei saa. Kas siis nii kergesti see käibki, lihtsalt üks pilt, üks nõksatus, üks mõte ja ongi kogu lugu? See kõik peaks olema ununenud, peaks olema kustutatud, aga pole ta nii väga midagi. Miks ta nüüd siis jälle siin on? Kuhu kadus see neutraalsus? Mis oli see, mis meenutas jälle kõiki neid tundeid?
Kõige hullem on see, et tegelikult pole mulle seda kõike üldse vaja. Ma ei taha neid asju uuesti läbi elada. Aga mingid asjad on ikka kusagil sügaval sees ja nende vastu ei saa. Mis kord juba sügaval hinges, ei seda sealt kergesti välja saa.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar