Muutunud elu

Nüüd siis olid need sõnad mu kõrvus, sõnad, mida muidu olin ihaldanud kuulda. Nüüd olid need sõnad mu kõrvus ja ma vastasin kutse peale: „Ei!“ Seda asja poleks ma ette kujutanud, et mina midagi seesugust võiksin teha. Kas siis ikka on elus sedasi, et kõik asjad tulevad millalgi, on vaja vaid kannatlik olla ja ära oodata, millal otsustav hetk saabub? Aga ootamise aeg on teadagi maru pikk ja polnud mul aega pikki aastaid oodata. Nüüd on kõik muutunud ja nõnda teistmoodi, et ma võisin vastata eitavalt (vist jätkuvalt) nii ihaldusväärsele kutsele.