Vaatasin täna pilte, ilusaid pilte. Ja tundsin, kuidas hing kriibib. Tahaks ka selle ilu sisse. Isegi, kui praegu ei ole seda ilu, vaid on tuisk ja torm, külm, lumi ja jää. Ikkagi tahaks selle sisse. Või vähemalt tahaks kuidagigi saada selle ligi, mis ilus on.
Ja loomulikult ei saanud asi piirduda ainult sellega, et võiksid olla ainult need ilusad pildid. Pidin nägema ka veel kriipivamat pilti. Et ma ikka teaks, millest ma ilma olen jäänud ja mis mulle ikka veel osaks pole saanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar