See asi on pikalt sõnastamist oodanud. Olen juba ammu aru saanud, mis mind võlub. Võlub see, kui inimesed võtavad oma tegevusi kergelt ja huumoriga, kuid on enne omandanud vajalikud tehnilised oskused. Võlub, kui ise nauditakse seda, mida tehakse. Võlub, kui mängitakse lõpuni välja see, et ennast tobedasse olukorda pannakse - selline peen huumor on täpselt minu maitse järgi.
Ma saan aru, et see tähendab, et eeldan meelelahutust, aga selles pole ju midagi imelikku. Kellegi teise jaoks on meelelahutus miski muu. Minu jaoks aga see, et jälle saan lõkerdada, kui taban mingi järjekordse tobeduse.
/Eliisabet on minu tüdruk, Eliisabet on minu tüdruk, Eliisabet is my girl, Eliisabet is my girl (pole midagi teha, kui viiside peale kipuvad tekkima teised sõnad, kui neid, mida keegi teine loonud on (olgu siis loojaks kasvõi looja ise))/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar