On ilus ja soe suvepäev. Sean ennast kenasti kätekõrverduste tegemise asendisse ja pingutades, kuid mitte väga tõsiselt, teen 15 kätekõverdust. Sel korral on nende tegemine kergem ja lihtsam, sest tean, et tegelikult on tegemist vaid mänguga ja võin lõpetada, millal aga ise heaks arvan.
Silme ette aga tulevad mälestuspildid nendest aegadest, kui tõsimeeli tuli tegeleda kehaliste võimete arendamisega. Siis PIDI tegema 20 kätekõverdust ja seda lühikeste pauside järel veel mitmeid kordi. Mäletan, et tookord oligi minu laeks 20 kätekõverdust.
Nüüd aga oma lõbuks nende 15ga hakkama saades võisin tõdeda - suurt midagi pole muutunud, vähemalt käed on endiselt tugevad. Muutunud on vaid see, et nüüd saab seda kõik hea naljana võtta ja iseenda üle uhkust tunda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar