Kui eelmisel korral bowling'ut mängisin, oli viimase mängu tulemus minu jaoks suureks üllatuseks. Samuti on muud spordiga seotud tegevused mul päris edukalt läinud. Aga nagu tõdeb Bridget Jones filmis "Bridget Jones'i päevik" (täpne sõnastus mulle meelde ei tule, kuid mõtte panen siinkohal kirja) - on üldteada fakt, et niipea, kui üks osa Sinu elust saab korda, on kusagil nurga taga katastroof ootamas - nii pean minagi tunnistama, et seekordne kuuliga kurikate kukutamine ei talu mingisugust kriitikat. Nimelt tegin isikliku "rekordi" - ma arvan, et pole kunagi visanud nii vähe punkte, kui seekord - 67 punkti oli tulemus, mis tekitas minus täieliku hämmingu. Kõige kummalisem asja juures on see, et kui panin kuuli otse veerema, keeras ta ilusti raja keskosast kõrvale, samas aga viltu veeretades seadis ennast kenasti raja keskpaigale liikuma. Ühelt poolt tundsin ennast sellise inimesena, kes ajab kõik jalatsite, kuuli, raja ja jumal teab, mille süüks veel. Teisalt aga filmikangelasena, sest situatsioon tõi analoogia Bridget Jones'iga silme ette.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar