Eile oli selline vahva õhtu, et ma sattusin sööma marju, mida olen ikka au sees pidanud, kuid mille söömiseni pole eriti jõudnud - kas olen siis liiga vara nende kasvukohta jõudnud, et näha vaid nende õitsemist, või siis juba liiga hilja, et vaid tõdeda, et nende marjade aeg on selleks suveks läbi.
Kuid eile oli siis eriline päev, sest sain kohe täiesti mõnuga ja nii palju, kui vähegi kummarduda ja korjata viitsisin, muulukaid süüa. Muulukad on ühed paganama mõnusad ja magusad marjad, mis küpsest peast on täiesti ületamatud.
Õnneks oli neid eilses korjamiskohas palju ja nii saingi kohe mitme aasta normi muulukatest täis. Nüüd ehk pean mõne aja ilma nendeta vastu ka - no et kui näiteks järgmisel suvel ei peaks õnnestuma ühtegi muulukat suhu susada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar