Tegelikult tahtsin juba kevadtalvel kirjutada Jassi Zahharov'ist, kuid kuidagi juhtus ikka niimoodi, et teised sündmused tulid peale ja nii see kirjutamine tegemata jäigi. Eks ma siis püüan selle tookordse kirjutamata-jätmise tasa teha.
Tookord käisin teda kuulamas kohe päris mitmel korral - küll esitas ta Urmas Alender'i lugusid Nõmme Kultuurikeskuses, siis jälle sattus tema "Tosca's" laulma, kui seda vaatamas käisin. Nüüd siis on lõpuks põhjust kirjutada, sest "Südasuvides kontserdid Eesti kirikutes" jõudis oma otsaga Tallinnasse Kaarli kirikusse.
Kui üldiselt oli kontsert suurepärane, siis võimenduse kasutamine suures ja hea akustikaga kirikus muutis s'id susisevaks ja sõnad osaliselt arusaamatuks. Kuid see ei takistanud minul kontserdit nautimast ja taaskord siiralt imetlemast Jassi Zahharovi võimsat ja mahedat lauluhäält. Enamasti hoidis ta oma häält justkui lõa otsas, kuid mõni lugu põhjustas sellist sisseelamist, et hääl kogu oma võimsuses kõlada võis - see oli väga võimas tunne!
Esitatud kava sobis mulle hästi - kõiki laule teadsin ja suutsin vähemalt refrääni osas kaasa laulda. Eriti rõõmus olin loo "Päiksenaer" esitamise üle - see lugu oma sisemise jõuga on mind juba pikalt võlunud ja eneseinnustuseks võtan alati Ivo Linna plaadi "Enne ja pärast päeva", kus see peal on. Publiku vaieldamatuks lemmikuks oli aga "Unustuse jõel".
Kontserdi lõpul sai endale rõõmustatud kõlanud lugude paremikuga plaat ja plaadiümbrisele Jassi Zahharovi autogramm, mida ta plaadiostjatele lahkelt jagas. See oli siis ettevalmistus Koit Toome kontserdiks Käsmus, kus mul üks antud lubadus täita tuleb!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar