Kui siin oma viimase aja kirjutisi üle loen, siis hakkab silma see, et sõnad on küll erinevad, kuid kirjutatu mõte ja meeleolud on samad. Ei tea, millest see küll tuleb? Kas siis pole kusagilt mujalt mingeid mõtteid tulemas või lihtsalt ongi nii hea olla, et kogu aeg tahaks sellest kellelegi teada anda?
Kohe on algamas nädalavahetus, mis taaskord tundub tulevat tegude- ja sündmusterohke, ehk on mul siis ka veidi teistsugustel teemadel kirjutisi tekkimas. Seniks aga tuleb leppida nendega, mis ma siia hetkeemotsiooni ajel sisse olen tippinud ja avaldanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar