Maailmavaatelised kokkupõrked on üks osa meie igapäevaelust. Nõnda sain minagi eile, eneselegi ootamatult, jälle konflikti sattuda, konflikti, mille tekitas erinev arusaam sellest, mismoodi asju teha.
Lugu siis järgmine, et tegime lastega trenni, kohaliku kooli juures. Ja siis sõitis koolidirektor oma autoga meie keskele. Kui läksin tema juurde, et paluda mitte parkida sinna meie mängualasse, siis teatati mulle rangelt, et tegu on selle kooli direktoriga ja tema võib vast ise otsustada, kuhu parkida (ääremärkusena: mina olen sellest konkreetsest kohast pigem niimoodi aru saanud, et see on autodevaba ala, et sinna autodega ei sõideta, aga selline on olnud minu, nagu nüüd teada sain, ekslik arusaam). Ja üldsegi, meie trennitegemine sealsamas pole kooskõlastatud ja et kui meiega teataks arvestada, siis nad ka arvestaksid meiega, aga keegi pole neile teada andnud.
Minu peas hakkas kohe loomikult protestilaine kasvama - sest kuidagi ei tahtnud mulle pähe mahtuda see, et miks meie, kes me toimetame ka kohaliku valla all, ei ole oodatud kohaliku kooli territooriumile, mis ometigi on avatud, ei ole aiaga piiratud ja ometi on meil väike koht, kus võiksime ühiselt toimetada.
Ja läks siis aeg edasi ja tekkis sama muster, mida olime paar päeva varem kogenud - et kooli töötajad, kuigi nad nägid, et me lastega seal õuealal toimetame, sõitsid oma autoga sealt meie vahelt läbi, kusjuures lihtsam ja loogilisem oleks olnud sõita hoopis teises suunas. Aga, tundus, et see eilne sõit on demonstratiivne kiusu ajamine - meie sõidame, kus meie tahame, ja teil tuleb lihtsalt leppida.
Ega selles kõiges ei olnud minu jaoks ju midagi uut - sellest olen ennegi aru saanud, et kohalik kool hoiab kiivalt kõiki asju endale. Ja lapsigi jagatakse "meie lapsed" ja "teie lapsed" (ükskord, ühe õpetaja suust sain selles otsesõnu teada, kui ühe lapse poole pöörduti: "Sina oled meie kooli laps, Sina saad!") Kuigi, lapsed on samad lapsed - need, kes käivad koolis, ja need, kes käivad trennis-ringides. Ja huvid peaksid meil ju ka ühised olema - pakkuda lastele parimat võimalikku lapsepõlve...
Ja kui ma nüüd veidi üldisemalt seda suhtumist vaatan, siis saan aru, et tegu on tavapärase olukorraga, kus inimestel on meelest ära läinud see, kelle jaoks nad tööd teevad, kes on nende "tööandjad". Sest mulje, mis mulle on jäänud, on küll selline, et kool toimiks väga hästi ja koolitöötajad oleksid väga rahul, kui ainult neid lapsi ei oleks!
14 kommentaari:
lapsi on liiga palju.
autosid on liiga palju.
inimesi on liiga palju.
/mölise lokaalselt,
aga mõtle GLOBAALSELT,
aga kuidas?
kuidas lapsi vähendada,
kuidas autosid vähendada,
kuidas inimesi vähendada
...ma tahaks EKRE-ini jõuda...
Ja veel, et asi segasem oleks.
tööandjad on tööd tegevad orjad,
mitte töövõtjad, ehk kapitalistid.
Mõisted on pea peale pööratud, aga
Titanicu kurssi muuta on võimatu...
nagu Töötukassa nimetamist Töökassakas,
või Haigekassa nimetamist Tervisekassaks.
Lapsed on ainus võimalus vaadata kaugemale.
Võimalus küll, aga meie lihtsalt sigime.
Vana nii ka disanis, möla lõpp/
Lihtne on üks põhimõte, mis aitab: laste huvid on kõige kõrgemal. Kui sellele keskenduda, tuleb kõik muu iseenesest!
Ja, mis see põhimõtte oleks?
Laste huvid on kõige kõrgemal!
Tegite, oli mõnus.
Tehtu tuleb registreerida.
Tehtu tuleb perearstile näidata
Tehtu tuleb vaktsineerida.
Tehtu tuleb käima õpetada
Tehtu tuleb potile juhatada.
Tehtu tuleb rääkima õpetada
Tehtu vajab logopeedi ootamatult
Tehtu vajab ...
mul lõppes interneti maht ootamatult...
...internet tuli tagasi...
Kui laste huvid on kõige kõrgemal,
siis kelle huvid on kõige kõrgemal?
Kes on peremees meie peres.
Lapsed ei ole sinu omand
Laste huvid ei ole sinu huvid
Sina ei ole oma laste omanik.
Nad on iseseisvad, neid kaitseb riik.
Juba sündinuid muidugi, aga tõsi on see,
et naised ei taha lapsi, aga kui riik
nii heldelt toetab paljunemist, miks mitte.
Kõige jaoks on
reeglid ja vorm,
kõige jaoks on
peeglid ja norm.
Mõne jaoks on
peekrid ja pird,
mõne jaoks on
seeklid ja silm.
Eks see nii ole,
et vaene mees peab ise
oma lapsedki ise tegema,
ja lõpuks on see riigi oma.
Jah, sinu laps ei ole sinu oma.
Tere tulemast Eesti Vabariiki :D
Naiivne on arvata, et riik kaitseb laste huvisid ja on selleks ainupädev. See on suureks loosungiks hea küll, aga reaalsuses peavad seda laste kaitsmist ju tegema täiskasvanud, kes lastega kokku puutuvad, kuidagi, mingitki moodi. Ja minul on see õnn, et need lapsed, kelle huvid kõige kõrgemal on, ei ole minu enda lapsed.
Ja see, et nende huvid on kõige kõrgemal, on vaates - lapsed-lapsevanemad-õpetajad. Selles ahelas siis kõige kõrgemad - et lapsel oleks võimalik olla laps, et lapsel oleks õnnelik lapsepõlv, et saaks tema muresid leevendada, et saaks olemist paremaks muuta.
Ja iga lapse puhul on see ju erinev - mida tema vajab. On piike murtud nii õpetajate kui ka lastevanematega - sest neil, kes on asja sees, pole alati aega ja võimalust aeg maha võtta ja mõelda. Ja eks vanemad tahavad ju parimat, vähemalt enda arvates.
Ja see läheb üle veel suuremaks filosoofiaks - et see, mis meile hea tundub, pole kellegi teise jaoks sugugi mitte hea. Ja mõnikord võib head teha tahtes hoopis mingi suure jama kokku keerata.
Just,
selle suurema jama juhuks
kus vanemad on usku keeranud
ja oma lapsi oma tarkusest ravivad,
on selline õigus igal riigil olemas.
Aga, ka mina, nagu enamus mõtlevaid inimesi,
ma loodan, toimetavad, ka lastega, ratsionaalselt.
Talupojamõistus, oli vist, see eesti geenimutatsioon.
Vanasti käis üks mees pidevalt mu blogis rääkimas, et ükskõik, mida naised ütlevad, tegelikult igatsevad nad kõik enim siin ilmas emaks saada. Nüüd käib teine rääkimas, et ei naised lapsi taha. Kust need mehed küll alati nii hästi teavad, mida naised tahavad või ei taha ...
Eks see sõltub vist sellest, milliste naistega need mehed kokku puutunud on.
Mina olen kohanud nii neid naisi, kes on igatsenud lapsi saada, kui ka neid naisi, kes on selgelt öelnud, et nemad lapsi ei taha.
Minu enda lugu on seesugune, et mul on vaid korra elus olnud see tunne, et ma tahan last saada, aga see tahtmine oli seotud konkreetse meesolevusega - st temaga koos lapsi saada. Ja kuna polnud see meesolevus täielikult minu päralt ja polnud ka sel teemal ühiseid huvisid, siis nii see läks.
Samas on mul olnud lapsepõlvest pärit hirm laste saamise ees - kuna minu kogemus oli see, et mu oma ema oskas hästi väljendada oma vihkamist meie suunal, siis oli mul see hirm, et kui mul laps sünnib, siis võib ju juhtuda, et ma hakkan neid samamoodi vihkama. Ja seda, ma oma sisemuses teadsin, ma küll ei taha.
Ja siis on siin veel mängus tervisemured ja ühe arsti selge väljaütlemine, et ma ei pruugigi last saada. See, et see polnud täielikult tõsi, selgus alles aastaid hiljem. Aga mina olin ennast juba sellel teemal välja praakinud ja leidnud, et kuna mul on hea oskus lastega läbi saada, suhtun neisse suure austuse ja lugupidamisega, on mul võimalik muuta nende maailm paremaks teistmoodi.
Ja olen mõnikord ka mõelnud sellele, et see on ju inimese väga isekas soov - tahta last saada. See on ju jälle minakeskne - mina tahan, mina olen see, kes otsuse teeb.
Rents ronib jälle seina:)
Küsib: Mida naised tahavad?
(sa kustutasid ta kommi,aga..)
Naised tahavad seda mida Vana
aegade alguses ilma arvutiteta
neile sisse programmeeris: paljune!
See Vana süsteem, elu alus, on paljunemine.
Nüüd on meil naaber, kellegil uus kutt linnas,
kes nagu me isegi, mõtleb ainult "levimisest".
Vahet pole, kas saad Mallukalt selle, või Rentsilt..
Sõnumeid on palju, kõik on nakkavad.
Kõik on ärevil, kes see veel on?
See on elu alus,
saa aru lõpuks,
ja ela edasi.
Keegi ei tea, kes see on?
New Kid in Town
https://www.google.com/search?client=ubuntu&channel=fs&q=new+kid+in+town&ie=utf-8&oe=utf-8
Kustutasin ma iseenda kommentaari, sest avastasin sealt ühe vea. Parandasin selle ära ja avaldasin seejärel kommentaari uuesti.
Ja, eks igaühele oma. Mitte kellelegi ei saa pahaks panna seda, mida ta tunneb või missuguseid otsuseid oma elus vastu võtab. Sest me igaüks peame ikka elama oma sisemise tõe järgi. Mina olen küll oma sammud seadnud sedasi, et ma pean saama iseendale silma vaadata, pean oma otsuseid tegema ja toimetusi toimetama niimoodi, et ma ise endaga rahul saan olla.
Postita kommentaar