Kui ühel õhtul jõudis mu postkasti üks kiri, siis ei osanud ma arvata, et sellest saab üks suurem seiklus.
Kirja sisu oli üsna ühene - oli vaja ühe arvutimängu programmi uuendamist, mis aga millegipärast ei õnnestuda ei tahtnud. Kaugjuhtimise teel püüdsin siis asja lahendada ja arvasin, et sellega saab see teema vist ühele poole.
Aeg läks edasi ja eile leidsin oma postkastist uue kirja, saatja oli lapse, kes mulle esialgu kirjutanud oli, vanem. Ja kirja sisuks ikka see, et ei õnnestu seda uuendust kuidagi ära teha ja lisatud oli siis ka taustainfo selle kohta, mis on eesmärgiks selle asja juures ja selgus, et see on aegkriitiline asi.
Ja nõnda ma siis sattusingi seikluse sisse, mis sisaldas ühe arvutiga toimetamist (mina toimetasin sisuliselt, teised tegid transporditeenust), nii käigu pealt, operatiivreageerimise korras. Ja kuigi lõplikku tulemust mul saavutada ei õnnestunud (uuendus küll õnnestus, aga vajaliku tulemuseni ma ikka välja ei jõudnud), oldi mulle siiski väga tänulikud.
Eks, kui ma eilse õhtu jooksul hakkama ei saanud, tegin täna veel katsetusi ja jõudsin suhteliselt selgele arusaamisele, mida reaalselt teha tuleks selleks, et kõik toimima saada. Ja loodetavasti siis saab ka...
Aga põhjus, miks sellest kirjutan, on hoopis selles, et sellised asjad on asjad, mis mulle meeldivad, mis mulle indu annavad, mis mind sütitavad. Kui on võimalus anda tiivad noorele inimesele, et ta saaks teostada oma mõtted ja ideed, et ta saaks edasi minna. Kui on kirg, mida toita... Ja kui on selline eesmärgile suunatud seltskond: laps-lapsevanem-mina, kes ongi valmis maksimaalselt panustama ühise eesmärgi nimel (muidugi olin täielikus vaimustuses ka lapsevanemast, kes oma lapse huvi selliselt toetamas on). Siis on ikka tõeliselt vahva olla üks lüli selles ühises ahelas.
Ja eks ma siis sain aru, et see on ka põhjus, miks ma panustan, ka praegusel hetkel, täpselt niimoodi, nagu ma neid asju olen mõelnud - et aeg pole oluline, koht pole oluline, oluline on leida võimalused ja neid maksimaalselt ära kasutada. Mulle meeldib võimalusi luua, toetada huvi ja soove. Olen seda ju kogu aeg teinud, kui nüüd veidigi tagasi vaatan. Sest selles kõiges on midagi väga vahvat ja ägedat.
Ja suur rõõm on selle üle, et mul on õnnestunud nii mõnegi noore inimese elu sel määral mõjutada, et ma olen olnud abiks sel teekonnal enese leidmise juurde ja andnud võimaluse ära tunnetada see täpne valdkond, mis huvitab. Eks see teeb südame soojaks, kui näen, et minust on olnud abi, et lendu tõusta ja uusi uksi avada.
Nõnda on see üha enam inspireeriv ka selles mõttes, et tänagi jõudis mu postkasti kaks kirja ja eile õhtulgi üks (täiesti erinevatest valdkondadest), mis annavad tunnistust sellest, et ma olen suutnud maailma muuta, olen aidanud ka teistel inimestel lendu tõusta, pakkunud teistelegi inspiratsiooni ja mõnel juhul lihtsalt tehnilisi vahendeid selleks, et oleks kõrgem lend!
Aitäh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar