See juhtus juba paar päeva tagasi - kui kuulsin, kuidas praegusel ajal tahetakse karistada inimesi selle eest, et nad on lähtunud oma sisetundest, teinud valiku oma pere ja kodu kasuks, läinud oma lähedaste juurde välismaale. Ja kui ma seda kuulsin - et praeguses olukorras tahetakse lepingutest näpuga järge ajada, ja see järjeajaja on selline ettevõte, kes on kenasti Töötukassa käest palgatoestust saanud ja niikuinii riigi poolt suurte toestuste saaja -, siis tekkis mul ikka küsimus küll, et kuhu jääb inimlikkus?
Ja selliste asjade peale lähen ma põlema. Aga kui juba põlema lähen, siis põlen ka ereda leegiga.
Nõnda ka siis ühe tänase teema puhul. Asi sai alguse sellest, et uuriti minu käest, keda ma oma ringides käivatest lastest tunnustaksin. Et on vaja parimat sportlike tulemuste poolest ja parimat ka üldises plaanis. Vastuse kirjutamine võttis mul aega umbes-täpselt kaks minutit, sest lapsed, kes silma on paistnud, on mulle ju ammu teada. Ja nagu ikka, üks siis sportlike tulemuste poolest ja teine tema üldise olemise, abivalmiduse, sõbralikkuse ja tähelepanelikkuse poolest.
Ja saatsin siis kirja ära ja arvasin, et olengi kõik omalt poolt teinud. Siis aga suhtlesin küsijaga ja tema arvas, et ühe lapse puhul ei saa tunnustada teda seetõttu, et ta elab teises vallas ja ka koolis käib teises vallas. Eks ma siis esialgu leppisin selle teadmisega - et olgu, kui tingimused on sellised, et peab meie vallas elama, olgu siis peale.
Aga, mida aeg edasi, seda rohkem tundus mulle see kõik ebaõiglane - laps käib meie juures ringis, laps on väärtuslik liige meie trennikeskkonnas, lapsevanemad maksavad ringitasu ja laps on ilmselgelt tunnustust väärt, sest on häid sportlikke tulemusi näidanud nii mitmelgi võistlusel ja nüüd jätame ta formaalsetel põhjustel tunnustusest ilma.
Nõnda ma siis asusingi pikemalt argumenteerima, tuues lõpuks välja ka selle, et kui me siin nt õpetajaid tunnustame, siis me ju ei vaata, et õpetaja elab teises vallas, vaid ikka seda, et meil siin õpetab.
Ja viimaks tõin välja ka selle, et küsiti meie ringide/trennide parimaid õpilasi - ja konkreetne laps ju käib meil trennis ja on meil parim.
Aga eks paistab, mis siis suured komisjonid ja nõupidamised otsustavad. Igal juhul, iseenda puhul tundsin küll, et läksin põlema ja võitlesin kohe korralikult. Eks ma saan aru, et tore on toetuda igasugustele reeglitele ja regulatsioonidele, aga mõnikord võiks ikka asju ka natuke laiemalt mõelda ja vaadata...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar