See mõte tuli mulle ühel päeval pähe, kui olin just vaadanud, et mul oleks vaja Tartusse üheks või kaheks ööks öömaja broneerida. Uurisin siis, mis selline asi maksaks. Ja hinnad olid suhteliselt samal tasemel, mis nad olid ka varemalt, polnud see eriolukord neid hindu sugugi mõjutanud. Ja siis tuli mulle meelde, kuidas mulle ükspäev räägiti sellest, et Riia kesklinnas on praegusel ajal võimalik saada 3-tärni hotellis kahene tuba koos hommikusöögiga 16.- euroraha eest.
Ja siis see mõte kuidagi idanema hakkaski - et meil siin on "Eksklusiivne elu Eestis". Kuigi ma ei ole osanud siiani sõna "eksklusiivne" väga oma sõnavaras tarvitada, siis selles kontekstis tundus see olevat justkui rusikas silmaauku.
Et täpselt niimoodi ongi meie elus, peaaegu iga valdkonnaga, et hinnad on kõigil asjadel sellised, et need ongi eksklusiivsed, et tarbekaupadestki on saanud luksus (või pigem, need on seda kogu aeg olnud). Meil siin, Eestis. Ja olen aastaid imestanud, kuidas Eesti inimesed elatud saavad - nende hindade juures. Kuidas on see võimalik, sellest ma aru ei ole saanud, see on minu jaoks suur müstika.
Ja ega igaüks ei saagi endale elu eksklusiivses Eestis lubada - seetõttu on ka nõndapaljud kaasmaalased siit lahkunud, mujale elama kolinud. Aga hakkasin siis selle peale mõtlema, et mõnes mõttes ongi see hea, see meie eksklusiivsus. Ja kuidagi liigutus Eesti mu viimase aja välismaiste reisisihtkohtade Fääri saarte ja Islandiga samasse kanti - ka sedasi võib eristuda, ka sellisel moel võib silma paista.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar