Eks ma olen omamoodi veidrik küll, selles osas, mis puudutab tehnoloogiat. Ja viimased päevad on väga selgelt tõestanud seda, et mul on suures plaanis õigus olnud. Alateadlik otsus vana ja töökindla juurde jääda, on mu elu tõesti rahuliku ja suuresti etteaimatava hoidnud.
See lugu algas sellest, kuidas minu vana telefon, tuli välja, oli juba nii vanaks jäänud, et selgus, et mind ei ole hästi kuulda. Ja eks siis tuli võtta ette telefonivahetus. Kuigi oli ahvatlus võtta nutitelefon, siis olles kuulanud inimeste kogemusi nendega, leidsin siiski, et lähen nuputelefoni teed.
Valik on on selles osas väga piiratud ja eks ma siis lihtsalt tegin sellise otsuse, et panen näpu nimekirja peale ja võtan siis sealt selle, mille nimi näpu alla jääb. Läks siis veidi aega (meie "suurepärane" postiteenuse pakkuja Omniva on ju nüüd võtnud eesmärgiks kõiki asju võimalikult aeglaselt edasi toimetada, erinevalt nt Amazon'ist tellitud seadmega, mis mulle 27 tundi pärast tellimuse esitamist Suur-Britanniast koju kätte toodi) ja lõpuks siis sain selle imevidina kätte.
Kui ma SIM-kaardi telefoni asetasin, siis hakkas kohe juhtuma. Üht ja teist ja kolmandat, mida minu vana telefon võimaldas, uue telefoni valikuvariantides ei ole. Näiteks ei saa ühel inimesel olla mitut telefoninumbrit. Inimesele pole võimalik lisada sünnipäeva (ja muud soovitud) infot. Telefoni taustapilti vahetades on võimalik kas pilti keerata või see ekraani keskele paigutada või see ekraani suurusega sobitada, mitte neid kõik vastavalt vajadusele kasutada - vaid ikka üks asi korraga. Pilditöötluse juures pole selliseid seadeid, nagu mu vana telefon võimaldas - kuni valge tasakaaluni välja olid seda seal kaamera ülesvõtete kohandamisvõimalused. Ja iga päev saan aina üllatuda - tänaseks üllatuseks, kui hakkasin sünnipäevi kalendrisse sisse kandma, oli asjaolu, et sellel kalendril on 25 sündmuse piirang peal. Selline tore üllatus veel ka.
Ja kui kogu see saaga sai alguse sellest, et teised mind ei kuulnud, siis nüüd uue telefoniga on see lugu, et mind kõik kuulevad, aga mina teisi väga hästi ei kuule ja pole ka sellist kohta, kust saaks reguleerida vestluspartneri hääle helitugevust (erinevalt vanast telefonist, kus olid selle jaoks vajalikud nupud olemas).
Niiet, minu jaoks on tuliuue seadme (mis võrreldes vana seadmega on 13 aastat uuem) kasutuselevõtmine samm tagasi, meeletu samm tagasi. Aga noh, eks seda eesmärki, et teised mind kuuleksid, ta ju täidab ja eks mul tuleb sellega siis leppida.
Aga kui juba on uue tehnoloogia pärlite jagamise aeg, siis ega see piirdu vaid telefoniga. Täna oli mul taaskord "suurepärane" kogemus kõige uuema Excel'iga - mis otsustas taaskord, mingil täiesti suvalisel hetkel, kokku joosta (mul loomulikult olid viimati tehtud asjad salvestamata ka). Tegi ta seda trikki mitu korda järjest ja seesugune asi pani mind ikka kõvasti vanduma. Iseäranis, kui mul on siin kõrval vanemad versioonid Excelist, mida olen aastaid kasutanud ja mis praegugi suurepäraselt toimivad, joostes kokku vaid siis, kui ma mõne makro puhul olen mõni lõpmatu tsükli kogemata tekitanud. Aga muul juhul töötavad nad laitmatult.
Ja kõige krooniks tegi ka mu uusima arvuti Windows 10 ükspäev kokkujooksmise harjutust. Taaskord, kasutades siinsamas kõrval masinat, millel on peal Windows XP, on sellised asjad minu jaoks ikka arusaamatud - sest see vana masin, vana operatsioonisüsteemiga on jätkuvalt väga töökindel.
Sellised on siis kaasaegse tehnoloogia "võlud", mida saan siin täiel rinnal nautida. Aga muidu vast olekski liiga igav?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar