Kui ma siis lugesin seda kirjatoorikut oma postkastis, siis ma tegelikult ei arvanud, et see kiri peaks laiali saadetama. Aga, kuna minu jaoks sisulist vahet ju pole, siis loomulikult ütlesin, et saagu see kiri siis saadetud.
Aga, lugesin neid ridu ja mõtlesin siis kogu olukorra peale. Ja leidsin, et kuigi mu elumotosid ja juhtmõtteid on palju, siis üks väga oluline neist on: "Miski ei tohi minu taha jääda!" Nõnda olen ma toimetanud, kogu oma elu. Kui mul on võimalus, mille läbi saan teisi inimesi rõõmsamaks teha, siis ma loomulikult teen seda. Miks? Aga just seepärast, et ma saan. Ja loomulikult ka seetõttu, et head teha on hea!
Ma tean, et olemas ka teistsuguseid vaateid elule, aga mina olen niimoodi ehitatud. Võib-olla on just seetõttu tekibki minu sees iga kord suur protest, kui inimesed takistavad asjade toimimist vaid seetõttu, et neile need asjad ei meeldi. Ja nii lihtne oleks mõnel juhul käega lüüa ja lasta olla, või mõelda, miks peaks minagi. Aga, neid mõtteid mu peas pole ja seetõttu on see toimetamisviis loomulik ja iseenesestmõistetav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar