Mõnikord ma ei saa kohe üldse aru, kogu sellest ilmaelust. Eile oli taaskord üks selline olukord minu silme ees.
Olukord oli siis seesugune, kus nägin probleemsete lastega tegelevat inimest suhtlemas tema enda lastega. Ja nii mõnelgi hetkel tekkis mul küsimus, et kuidas on inimene võimeline tegelema probleemsete lastega, kui ta oma enda lastega minu arusaamist mööda just sugugi hästi ei käitu. Mõnel hetkel sai minu jaoks piirgi ületatud ja sel puhul tegin suugi lahti ja väljendasin oma arusaamu.
Ja kõige selle peale mõtlesin, et kes siis veel peaks oskama lastega ümber käia, kui mitte inimene, kes on õppinud nendega ümber käima ja kelle igapäevaseks tööks on seda teha. Ja ma ei saa sinna midagi parata, kui ma võtan aluseks oma silmaga kõrvalt nähtud kogemuse.
Aga eks ma tean ka, kustkohast see kõik alguse on saanud. Ja selles mõttes ma saan muidugi aru, isegi väga hästi. Aga olen ka seda meelt, kui neid asju teadvustada, siis on meist igaühel võimalus mustrit muuta, teha ajaloos väike käänak, mis võib viia suurte muudatusteni, muudatusteni, mis muudavad meie kõigi elu paremaks. Ja eks ma selles olukorras vaatasin ka enda peale ja mõtlesin ja analüüsisin olukordi ning suures plaanis olin tulemustega rahul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar