Mina olen ju teadagi suur kokkaja - pidevalt muukui teen süüa, nii umbes kord nädalas. Aga eile sattusin siis taaskord üle tüki aja võõras köögis toimetama ja nende küsimuste järgi, mis ma küsisin, sain ma aru, et ma olen selle köögi kuninganna. Küsimused olid: "Kas Sul seda on? Kas Sul seda ka on? Kas Sul seda kolmandat asja ka on?" Ja kõik ülejäänud küsimused täpselt sama suunitlusega. Kuna minu küsimise peale kõik vajalikud asjad, isegi need, mida aastaid kasutatud pole, välja võeti ja mulle ka käeulatusse toodi, siis võisingi ennast kuningannana tunda, selle köögi kuningannana.
Kuigi jah, mis kuningannat, iseäranis veel köögikuningannat, minust ikka on!
Kuigi jah, eile sain siis suure nõutamise ja nõudmise peale ühe koogi valmis küpsetatud ja ühe saia-leivamäärde meisterdatud. Kasinaks jäid need asjad mõlemal juhul aga siiski, sest vajalikke koostisaineid vajalikul määral kahjuks kasutada polnud, aga sellest pole lugu, sest külalistele sobisid need toidud küll.
Teine mõte, mis mul pähe tuli, kogu selle nõudmistekonveieri tagajärjel, oli see, et mul on kodus ikka nii palju asju, mida ma oma köögitoimetuste juures nii iseenesestmõistetavaks pean, aga mis mõnes teises köögis piiratud koguses või suisa puuduolevad võivad olla. Igaühel oma köögitoimetused ja eks minu enda köögitoimetuste järgi on komplekteeritud ka minu köögitarvikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar