Käisin eile tuttava (ja vist ikka ka päris mõnusa) seltskonnaga väljas. Vaatasin nende hulgas ringi ja korraga sain aru, et midagi on selle kõige juures viltu, et ei toimi see asi enam. Ja väikese kurbusega hinges mõtlen praegu selle peale, et taaskord on üks asi ammendumas, taaskord tuleb vist tõdeda, et on aeg edasi liikuda.
Ja kui ma siis oma elu peale vaatan, nii läbilõikavalt (hea sõna sai, las ta olla), siis ongi sedasi, et ikka seltskonda sisse ja siis üsna pea juba jälle välja ja edasi. Nõnda see elukene mul veerebki. Õnneks on neid, kes on jäänud, õnneks on neid, kellega suhtlemine ei ammenda ennast kunagi.
Täna loetud lause: "Juurtšakra - et vabaneda kõigist minevikuvarjudest, sellest, mis on oma aja ära elanud!" Selle tuules siis tõin täna kohe suurel hulgal uut energiat oma ellu ja vana läheb kõige kaduva teed, midagi pole teha - asjad kuluvad ja lähevad katki, siis tuleb nad ära visata, uutega asendada. Ja mitmeks ajaks on hooleta ka see mure, et mida üleliigse rahaga peale hakata, sest seda üleliigset raha lihtsalt pole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar