Üks väljaöeldud repliik, mis oli mõeldud naljana, jäi minu sisse kummitama. Milleks selline repliik, tekkis minul küsimus. Kas ma olen liiga aktiivne või on asi selles, et on nii, nagu on olnud ka ükskord varemalt - et pealtnäha on kõik justkui ladus ja kena, aga sisemuses jääb mingi asi mädanema ja kõik edaspidine lähtub juba sellest, vanad võlad karistatakse ühel hetkel ära.
Nüüd siis on järgnenud mõned kohtumised, mis on olnud küll formaalselt viisakad, aga ei enamat. Ja nõnda ma siis mõtlengi, et kas ma peaks ootama mingisugust plahvatust, sest avatuse asemele tunnen on sein vahele kasvanud. Paratamatult kasutan kõige toimuva lahtimõtestamiseks ka saadaolevat taustainfot ja arutlen, kas ma olen ootamatult löönud mõra imelise fassaadi sisse? Teisest küljest on mul muidugi analoogne kogemus juba olemas ja seetõttu olen vaimu juba igasugusteks vapustusteks valmis pannud.
Aga, eks paistab, mis edasi saab. Ja suures plaanis pole minu jaoks vahet, sest minu prioriteedid on niikuinii mujal ja mul pole probleemi sellega, et hoida fookus olulistel asjadel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar